See püha on kehtestatud Püha Patriarhi Aleksius II poolt 2002. aastal.
Eestimaa Pühakute koondmälestuspäev ei hõlma ainult neid pühakuid, kes otseselt asusid Eestimaa pinnal. Nende seas võivad olla ka sellised vaimulikud, kes on siin sündinud või on kandnud hoolt Eestimaa eest. Näiteks, Kroonlinna pühak Joann, kes mängis suurt osa õigeusu kehtestamisele Eestis, tema algatusel ehitati Peterburis kirik õigeusklikele eestlastele Kroonlinna Joann oli abiks Kuremäe naiste kloostri rajamisel.
Tänapäeva Eesti põliselanikud oma usundite eelistuses on suuremal määral luterlased. Kuid esimesed kristuse seemned pagana-eestlaste maadele toodi X sajandi lõpus ja XI sajandi alguses naaber Venemaalt . XIII sajandi alguses langesid Eestimaa alad saksa mõõgakandjate alla, kes korraldasid „ristikäigu” eestlaste ja liivlaste maadele.
Uus võim kehtestas omad seadused ja valitsemise võttis kanda katoliiklus. Kahe sajandi jooksul väiksearvulised õigeusu kogudused said tunda rõhumist, paljud kirikuõpetajad hukati piinades. Tartu presbüter Tartu Nikolai kirikust Issidor (XV sjn), kes polnud nõus astuma luteri kiriku alla, oli uputatud Emajõkke. Koos temaga piinasurma jõevetes talusid 72 koguduse liiget. Üheks nende seas oli väike poiss, kes hüppas vette oma ema järgi. Hukkamine on kirjeldatud pühaku presbüter Jürjevi Issidori elu kroonikas.
Eestiga oli seotud Pihkva pühak Serapion Spasojelizarovski, kes sündis Liivimaa Jurjevis XIV sajandi 90 aastatel. Ta oli sunnitud põgenema usu kiusamise pärast Pihkvasse, kustateenis mungana Spasojezarovski kloostris, ta oli pühaku Pihkva Jefrosini õpilane.
Eestimaa Pühakute koondmälestuspäeval tuletatakse meelde Joani ja Vassat, kes tegutsesid Pihkva-Petseri kloostri rajamisel. Ka neil tuli põgeneda katoliku tagakiusamise eest. Aastatel 1920 kuni 1940 Petseri klooster asus Eestimaa territooriumil ja kuulus Reveli kirikuvalitsuse alla.
Õnneks enamlaste kiriku vastane tegevus läks Petseri kloostrist mööda.
Eestimaa Pühakute koondmälestuspäeval ülistatakse mitte ainult pühakuid,kes on seotud keskaja ajalooga. Ka XX sajand on andnud meile uusi pühakuid. Need on vaimulikud, kes said kannatada jumala vihkamise enamlaste võimu aegadel. Jaanilinna ja Tartu pühekute hukkamise aeg langeb aastatele 1919. Uuspühakud olid pörit erinevatest paikadest, kuid teenisid Eestis – Tartus, Tallinnas, Rakveres, Jaanilinnas.
https://azbyka.ru/days/sv-sobor-svjatyh-estonskoj-zemli
