Jõhvi Jumalailmumise koguduse ajalugu on otseselt seotud Kristuse Päästja Õigeusu Balti Vennaskonna osakonna loomisega 1. veebruaril 1887 Jevves (selline on varasemalt Jõhvi nimetus). Osakonna asutaja liikmed olid Eestimaa kuberneer vürst Sergei Šahovskoi, ülempreester Simeon Popov, vaimulik Viktor Bežaninskii, Kostroma Jumalailmumise kloostri kloostriülem Maria, kubermangu ja kohaliku omavalitsuse ametnikud. Asutajate koosolek valis esimeheks Eestimaa kuberner vürst Sergei Šahovskoi abikaasa vürstinna Jelizaveta. Loodud osakond seadis oma eesmärgiks orbude kasvatuse õigeusu kommete alusel,eriline rõhk oli tüdrukutel. Peale selle eesmärgiks oli meditsiiniline abi maainimestele, haiglate ja hooldekodude rajamine. Jevve valiti Vennaskonna keskpunktiks seoses mugava Revel-Sankt-Peterburg raudteega ja ruumide olemasoluga.
Üheks oluliseks ülesandeks oli tüdrukute kooli avamine ja koolijuurde kodukiriku rajamine. Avaldusi kooli astumiseks oli niivõrd palju, et arvati vajalikkus alates sügisest 1887 avada kool ka poistele. Antud juhul ei tehtud vahet lapse uskumusest. Vaga Arseni (Brjantsev), Riia ja Miitavi Piiskop õnnistas Vennaskonna osakonna kasutades Tsernigivi Püha Ema ikooni, ikoon paigaldati 1. septembril 1887 ühes kooli ruumis. Kodukirik pühitseti 27. detsembril 1887, talituse viisid läbi Eestimaa Ülempreester Simeon Popov ja vaimulikud Viktor Bežanskii ja Johannes Joganson. Kohal viibis kuberner, vürst Sergei Šahovskoi ja teised asutaja liikmed. Vahetult enne pidustusi vaimulik Viktor Bežanskii viis läbi vigilia ja hommikul õnnistati veevõtukoht. Jumalateenistuse ajal preester Popov kõneles vene keeles, talituse lõpetas eesti keeles vaimulik Bežanskii. Kui Imperaator Aleksandr III sai teada Jõhvi kooli avamisest,määras ta oma otsusega 30 tuhande rubla eraldamise,is oli antud eri toidufondi loomiseks. Kool asus eramajas ja ei olnud võimalik paigaldada sinna kõiki soovijaid. Võeti vastu otsus ehitada erialdi koolihoone vähemalt 150. lapsele.
Projekti koostas kuberneeri insener K. Niman, ehitust teostati A. Lange ja H.Nobori järelevalve all. Hoone õnnistasid 15. novembril 1888 ülempreester Simeon Popov ja vaimulikud Johannes Joganson ning Mihhail Sokolov . Püstitatud ülesannete täitmisel Vennaskond tundis suurt raha puudust, kuid alati just kõige raskemal hetkel saabus oodatud abi.
„Teie küsite Jumalalt imetegu, et levitada õigeusku vaeste eestlast eja lätlaste seas. Jumal on kõikide aegade imetegijja, Taon juba teinud ime ja loonud teie Vennaskonna, Jumal toetab teid ka asjade edasisel kulgemisel.Minul on au saata teile Vennaskonna toetamiseks 200 rubla”, – kirjutas oma kirjas fürstinnale Šahovskoile Püha Kroonlinna Johannes.
Suvel 1888 Kostroma Jumala Ilmumise kloostri ülem Maria saatis Jõhvi viis õde eesotsas nunnaga Varvaraga (Blohhina), kes tegid tööd haiglas. 1889. aastal võieti käsitööklassi viis tüdrukut. Kõik vajalikud jumalateenistusesd viidi läbi Vennaskonna kodukirikus. Nii tekkis väike naiste kogukond ja Püha Sinodi määrusega 9. mail 1890 kiriku juures avati iseseisev kogudus. Vennaskond seadis peamiseks ülesandeks rajada Kuremäele klooster. „Meie Vennaskonna arvates tulevane naiste klooster oleks Jumalaema Uinumise imelise ikooni hoiupaik. See on koht kus saime kogeda Jumalaema ilmumist”-, märkis oma kirjas Jelizaveta Šahovskoi Riia piiskopile Arsenile. 1891 takistustele vaatamata, kogukond kolis Pühale mäele, kus avati Kuremäe klooster.
Väike Jõhvi kirik jäi kogudusele kitsaks ja 10. juulil 1894 ülempreester Jossif Šestakovski asetas nurgakivi uue kirikuhoone ehituseks. Uus kirik pidi saama kupli ja kellatorni. Ehitust rahastas riik ja juba suvel 1895 toimus kirikuhoone õnnistamine. 13 augustil Riia ja Miitavi piiskop Arseni (Brjantsev) koos preestritega Jossif Šestakovskiga.
Simeon Popoviga, Mihhail Ikkonnikoviga ja vaimulikega Nikolai Leismaniga ja Antoni Ogussarega õnnistasid uue kiriku. Kiriku kõrval,paremal pool on maetud kiriku rajaja. Aastatel 1850 kuni 1958 teenis Jõhvi Jumalailmumise kirikus Isa Aleksii Ridiger, kellest tulevikus sai Püha Patriarh, Moskva ja Kogu Venemaa Patriarhaadi pea. Jõhvis on teeninud ülempreester Roman Tag, kes hiljem oli Tallinna ja Eesti piiskop (suri 1963 Vilnjuses olles Leedi Ülempiiskop). Jõhvis teenisid tuntud ülempreestrid Aleksandr Männik,, Jvgeni Jahontov, Nikolai Koger, Vladimir Zalinski, Mihhail Raud.
Jõhvi koguduse alla kuuluvad kirikud:
Kiviõlis, mis sai iseseisvuse 1944. aastal;
Sillamäel, iseseisev kogudus avati 1990-aastal. Oru mõisas.
Oru mõis kuulus kunagi Peterburi kaupmehele G.Jelisejevile. . 1899. aastal ehitati siin uhke loss ja rajati park. Oma pereliikmetele ja teenistujatele-töölistele Jelisejev otsustas ehitada kiriku. Töödega alustati mais 1899 ja juba 80 päeva pärast, 16. augustil toimus pidulik kiriku õnnistamine. Teeniis Riia ja Miitavi piiskop Arfanagel (Preobraženki), teda abistasid arhimandriit Innokentii, ülempreestrid N. Rozanov, K. Vinogradov, V Pliis ja vaimulikud N.Tsvetkov ja A Orgussar. Väikesemõõduline, viie kupliga ja sidrunivärvi telliskiviga kaunistatud kirik ehitati arhitekt Baranovski projekti järgi. Kirik asus kõrgendikul mere kaldal. 1838.aastal kirik suleti ja kogu sisustus anti üle Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirikusse.