Kogu kirik on jaotatud kolmeks põhiliseks osaks: Altar, keskmine osa ja kiriku eeskoda.
Altar – kõige tähtsam koht,kus toimuvad pühalikud toimingud. Siia võivad siseneda ainult teatud isikud – vaimulikud, diakoonid, preestrid ja piiskopid. Naistele (v.a. nunnad,kes on saanud vastava õnnistuse) sisenemine altari ruumi on rangelt keelatud.
Keskmine osa kirikust on määratud palvetajatele. Vana tava kohaselt seisavad mehed paremal pool ja naised – vasakul pool. Tänapäeval sellest reeglist enam nii rangelt kinni ei hoita, kuid mõnes kirikus, eriti kloostrites selle reegli täitmist jälgitakse. See ei tähenda, et ei tohiks astuda „valele” poole, näiteks, et süüdata küünal või suudelda ikooni .
Kiriku eeskoda tänapäeva kiriku arhitektuuris ei mängi erilist rolli. Vanasti eeskoda oli suhteliselt suurima mõõduga,kui võrrelda keskmise osaga. Siis kasutasid eeskoda patused, kellele kirikusse sissepääs oli keelatud. Samas siin said olla kõik, kes tulid ristimisele ja kes ristimise ajal pidid tseremoonialt lahkuma (usuõppijad). Peale selle eeskojas toimusid ka mõned kiriklikud toimingud.
Altarilaud. Kui altar on kiriku kõige tähtsam osa, siis altarilaud on altari kõige tähtsam osa. Ta asub altari keskosas, kohe Kiriku Väravate taga; kui väravad on avatud – altarilauda on hästi näha. Altarilaual toimuvad kiriku sakramendid, nendest kõige tähtsam – Euharistia sakrament. Just siin asub Kristus koos oma Pühade Sakramentidega. Veel Altarilaual on ilusas metallist raamis Jevangeelium. Puudutada Altarilauda võivad ainult vaimulikud. Jumalateenistuste ajal vaimulikud seisavad kas Altarilaua ees või selle külgedel.
Seitsme haruga küünlaalus. ahetult Altarilaua taga asub seitsme haruga küünlaalus kus on koht seitsmele õlilambile. Aluse mõõtmed on nõnda suured, et teda on kirikus hästi näha. Vahest, kui Altarilaud on väike, siis kasutatakse lauapealset seitme haruga küünlajalga.
Kõrgem aujärjepaik. Altarilaua ja seitsme haruga küünlaaluse taga asub aujärjepaik. See koht sümboliseerib taevast. Siin diakoon või mõni teine vaimulik leb lühemaid kohti Pühakirjast. .
Ohvrilaud. Altari vasakus osas asub eriline laud – ohvrilaud. See laud on märksa väiksem kui Altarilaud. Sellel laual valmistatakse neid aineid, mida on vaja Euharistia Sakramendiks – leib ja vein. Reeglina neid võivad puudutada ainult vaimulikud, sama nagu on Altarilauaga. Tavaliselt kirikust ohvrilauda näha ei ole.
Pühakujusein. Vaieldamatult on pühakujusein kiriku suurem ja kõige nähtavam osa. Pühakujusein eraldab altarit ja kiriku keskmist osa. Siin asuvad ikoonid, nende paigaldus on rangelt reglementeeritud. Pühakujuseinal on Kristuse, Jumalaema, apostlite, prohvetite, tähtsamate kirikupühade ikoonid. Samuti võib seal olla ikoon, mis pühendatud antud kiriku pühakule või pühale. Tavaliselt on pühakujusein väga kaunis,see n kiriku ilusam osa.
Kuninglikud uksed. Kuninglikud uksed asuvad pühakujuseina keskel,uste taga asub Altar ja Altarilaud. Kuninglikud n need uksed kuna just siit tuuakse välja Pühad Andid, teisisõnu läbi nende uste astub meie juurde Kuningas – Kristus. Kuninglikud uksed avatakse ainult jumalateenistuste ajal ja isegi siis ainult erilistel hetkedel. Siseneda võivad ainult vaimulikud, kes on saanud õiguse teha kiriklikke toiminguid.
Lõuna ja põhja (diakooni) uksed. Need on küljeuksed, mis viivad kiriku keskmisest saast Altariruumi. Miks lõuna ja põhja uksed? Õigeusu kirikud ehitatakse alati Altariga ida pole, siit ka uksed on lõuna ja põhja uksed. Lihtsalt nimetada neid uksi vasak ja parem pole kombeks. Neid uks kasutavad vaimulikud,et pääseda Altari ruumi,tavaliselt neid uksi nimetatakse diakooni usteks. On juhuseid, kus peale keskmise Altarilaua võib olla veel üks või isegi kaks Altarilauda ühes Altari ruumis. Sellisel juhul on iga Altarilaua ees on omad Kuninglikud uksed. Neid nimetatakse lõuna ja põhja uksed, kuid neid ei tohi segamini ajada diakoni põhja ja lõuna ustega. Kuninglikud uksed on alati kahe uksega, diakoni uks on aga alati ühe uksega.
Altariesine. Väike kõrgendus pühakujuseina ees on altariesine. Siin võivad liikuda ainult vaimuliku talituse ajal. Koguduse liikmetele on sellele kõrgendusele minek keelatud. Vahest eraldatakse see kõrgendus madala piirdega.
Ambon. Kõrgendikul Kuningliku ukse ees asub mitte suur aste – ambon. Siit loetakse Pühakirja, siin toimub Pühadest Andidest osasaamine. Tavalised koduduse liikmed ambonile ei tohi astuda.
Kliirosid. Kliirosidel laulavad koorid. avaliselt on kliiroseid kaks, kiriku paremal ja vasakul pool. Nende asukoht pole rangelt reglementeeritud. On juhtumeid, kus kliirside tarbeks ehitatakse eraldi rõdud.
Kirikulipud Kiriku paremalja vasakul pool tavaliselt asuvad kirkujutatud Kristuse ülestõusmise ikoonid. Kirikulipud on kasutusel Ristikäigu ajal.
Keskmine analoog. Kiriku keskmises osas asub eriline alus ikooni jaoks – analoog. Tavaliselt siin asub ikoon, mis. sümboliseerib püha või Pühakut, kellele jumalateenistus pühendatakse. Analoogi taga asub suur küünlajalg, kuhu võib panna „pühade” küünla. Analoogid võivad asuda ka muudes kiriku kohtades, siin n samuti ikoonid või raamatud, mida talitustel kasutatakse.
Kaanon ja Kolgata. Kiriku keskmises osas, väljapääsule ligemale vasakul pool paigaldatakse Kolgata ja eriline kandiline küünalalaud (kanoon). Siin toimuvad matusetalitused, litaaniad ja surnumälestusteenistused. Ainult siin saab asetada mälestusküünla.
Küünlaalused. Igas kirikus on palju küünlaaluseid. Igale alusele on võimalik asetada tervisesoovi küünal. Mälestamise küünla saab panna ainult kanoonile.