Skip to content Skip to sidebar Skip to footer

Püha Õiglane Aleksi Južinski

Püha Õiglane Aleksi Južinski (vaimulik Aleksei Medvedkov, 1867-1934) kuulub Õigeusu Kiriku Pühakute nimistusse alates aastast 2004. Tema säilmed on leidnud rahu Prantsusmaal Jumalaema kaitse kirikus Bussy-en-Othe. Ta on välis-Venemaa Pühak, tema elulugu on veel vähe uuritud, ka elu polnud pikk. Mida me temast teame? Temale andis kuulsust Jumal,mitte inimesed. Inimesed unustasid vaimuliku vahetult peale tema surma. Kuid Issand ilmutas ta keha. Just siis alustati elulooliste materjalide otsinguid. Pühak suri 1934. aastal, tema kõdunematus avastati 1956. Aastal, 22 aastat peale surma. Kuid alles peale 47. aastat säilmete avastamist ja 70 aastat peale surma kuulutati ta Pühakuks. Miks see inimene on püha meie jaoks? Selles on mõtisklenud kõik, kes on üritanud saada selgust kõdunematusest. Eluloolised kirjutised loovad meile tagasihoidliku ja vaikse preestri, keda õnnistas teenimistööle Õiglane Kroonlinna Johannes. „Tunnustamata elu jooksul, unustatud peale surma” – nii kirjutati ja räägiti Pühast Õiglasest Aleksi Južinskist.

. Püha Õiglane Aleksi Južinski (Aleksei Medvedkov) sündis 1. juulil 1867 Fomitsjovo külasSmolenski kubermangus. Tema isa, vaimulik, suri siis kui Aleksei oli veel laps. Elu emaga oli tagasihoidlik ja vaene. 1889. aastal ta lõpetas seminari Sankt-Peterburgis, kuid viivitas pühaameti vastuvõtmisega, saades aru kui vastutusrikkas see on. Mõne aja Aleksei teenis psalmi abilisena Püha Kateriina kirikus Vassiljevi saarel. Kiriku teenimisele Alekseid õnnistas Püha Kroonlinna Johannes, kellelt ta palus nõuanet.

nõuanet. 24. detsembril 1895 pühetsititadjakoniks ja juba kaks aastat hiljem sai temast täisväärtuslik vaimulik. 2. jaanuaril 1896 Isa Aleksi oli määratud ülempreestriks Vruda küla Jumalaema Uinumise kirikusse. See on 91 versta Peterburist, siin ta teenis 22 aastat. Kogudus oli vaene. Isa Aleksi oma tööga toitis ennast, abikaasat, ämma ning kündis põldu ja hoolitses majapidamise eest. Kuid põhitöö oli ikka seotud kirikuga. 1916. Aastal ta pühitseti ülempreestri ametisse. 1917 toimus revolutsioon. Isa Aleksi jätkas Jumalasõna levitamist, mille eest oli jumalavaenuliku võimu poolt arreteritud. Vangisuses lõhuti temakäe- ja jalaluud, kahjustati parem näeonerv ja ta mõisteti surma mahalaskmise läbi. Õnnekombel pääses Aleksi vangist ja 1919. aastal ta põgenes perekonnaga Eestisse. Tema elus algas uus kümne aastane periood – ülempreester Medvedkov. Töötas Kohtla-Järve kaevanduses,et pere saaks söödud. 1923. aastaast määrati ta lisavaimulikuks Jõhvi õigeusu kirikussse. Aastatel 1922 kuni 1927 oli ta Jumalasõna õppejõud emigrantide algkoolis. See oli tema elus majanduslikult väga raske aeg.

Abikaasa jäi haigeks ja kolm aasta hiljem suri. 1930. aastal Isa Aleksi koos perega kolib Prantsusmaale,kus Mitropoliit Georgi määrab ta Južini linna Püha-Nikolai kirikupreestriks. Selles linnas oli palju vene emigrante, kes koondusid Püha Nikolai kiriku ümber. Isa Aleksi sangarlikult ja jumalakartlikult kandis oma preestri. Vaikne ja palvetav vanamees,kesmeriti ei hooliysenud omavälimuse eest – temale oli tähtis hingemaailm.

Selge silmapilguga ja heatahtlik – sellisena mäletavad koguduse liikmed oma hingekarjast. Püha Aleksi suri 22. augustil 1934. Päev enne surma ta tunnistas usku ja pihtis. Palatikaaslased rääkisid,et enne surma ta laulis tugeva häälega kirikulaule. Tas suri vähki. Kuumade ilmade tõttu ja oli võetud otsus surnukeha viivitamatult asetada kirstu. Augustis 1956 Južini linnavalitsus likvideerisvana kalmistu.Kõik sinna maetud maeti ümber. Töölised, kes avasid Isa Aleksi haua olid üllatunud, kui avastasid märjas savis, et vaimuliku keha ei olnud kõdunenud. Kist puust ja metallist oli täielikult kõdunenud, kuid säilisid veellahkunu riided ja Püha Evangeelium. Kui surnikeha asetati uude kirstu, siis märgati,et keha säilitas paindlikuse ja nahk oli pehme. Kohale utsutud arst ei suutnud leida selgitust, miks vähki surnud inimese keha mitmete aastate jooksul ei kõdunenud. Üllatanud prantslased kirjutasid sellest imejuhtumist ajalehtedes. 16. jaanuaril 2004 Konstaninopooli Partiarhadi Kõrgem Sinood määras pühaku staatuse viiele vene emigratsiooni vaimulikule, kes elasid Prantsusmaal XX sajandi esimesel poolel. Esimesena selles nimekirjas seisis Aleksei Medvedkovi nimi.

Pidulikult teatati pühaku staatusest õisel jumalateenistusel 1.-2. mail Pariisi Saint-Alexandre- Nevski katedraalis. Püha Õiglase Aleksi Južinski säilmed olid paigaldatud Sainte- Geneviève-des-Bois linna Jumalasünnitaja Uinumise kiriku kaabelisse. 13. oktoobril 2004 säilmed viidi Monastère Notre Dame de Toute Protection kloostrisse Bussy-en- Othe linnas. Säilmed asuvad Jumala Ilmumise kirikus, pühitsemine toimus 14. oktoobril 2003.

Säilmed asuvad eritellimusel valmistatud laekas valgest kivist. Mis on paigaldatud altarisesisele.

Aleksi Južinski (Aleksei Medvedkovi) mälestuspäeva tähistatakse 22. augustil.

Jõhvi kirikus on hoiul osakene Pühaku Aleksi Južinski säimetest. Samuti altari vasakul poolel on tema auks paigaldatud ikoon.

Allikas: https://stjohndc.org/ru/orthodoxy-foundation/jitie-svyatyh/svyatoy-pravednyy- otec-aleksey-yuzhinskiy-medvedkov